Pindpinevus

Katsed

e-õpik

Vesi

Vedelik püüab alati võtta sellise kuju, et tema vaba pind oleks võimalikult väike. Kui kõrvaliste jõudude mõju ontühine, võtab vedelik kera kuju, sest kera pindala on vähim antud ruumala korral (näiteks võrreldes kuubiga).
Kõigile on teada, et vesi tuleb taevast tilkadena (vihmana).
Miks tilgad? Kuidas nad koos püsivad? Mis seos on sellel kõigel maa gravitatsiooniväljaga? Pindpinevus on nähtus,
mis paneb vedeliku pinna käituma kui elastse„lehe“. Nii et vedelik on alati justkui õhukese kelme sees, mis üritab vedeliku pinna minimaalseks„sikutada“. Millal on
vedeliku pind minimaalne? Siis kui ta moodustab sfäärilise, st kerakujulise tilga. Kui ainult
gravitatsiooni ei oleks –meie jaoks tavalistes tingimustes saab see ju ilma

probleemideta pind pinevusest jagu ning paneb  näiteks supi kenasti kaussi. Ühesõnaga, poleks gravitatsiooni, oleks ookean ümmargune.

Niisiis, füüsikaliselt on pindpinevus vedeliku pinna nähtus, mille tõttu pind käitub naguelastne kile. See kile võimaldab putukatel, nagu vesijooksiklastel liikuda vee pinna