FÜÜSIKA-SEE, MIS EI TÖÖTA
'Mõõtmine
29.09.tunnis
01.10. tunnis
16.10.tunnis
27.11. tunnis
12.01.tunnis
TihedusAatom
Tihedus
Liikumine
Jõud
08.12. tunnis
15.12. tunnis
08.01.tunnis
28.01.tunnis
23.01. tunnis
29.01.tunnis
16.02.tunnis
19.02.tunnis
04.03.tunnis
10.03.tunnis
09.03. tunnis
30.03.Tunnis
07.04.tunnis
29.04. tunnis
06.05.tunnis
Töö&enegia
08.05. tunnis.
Mõõtmine
Tutvustus
|
NB!
|
L-3
|
L-7
|
F-8
|
F-9
|
F-10
|
F-11
|
F-12
|
KILLUD
|
WP
10.03.tunnis
Tunnis
1. Täida küsimsutik
siin
Täida veebipõhine tööleht.
Ees- ja perekonnanimi
Klass
AG 7.a klass
AG 7.b klass
Kuldre 8
AG 8.a
AG 8.b
AG 10
AG 11
1. Energia(mõiste)
2.Kineetiline energia(mõiste)
3. Potentsiaalne energia(mõiste)
4. Mehaaniline töö(mõiste)
5. Millisel juhul tehakse mehaanilist tööd?
6. Jõud(mõiste)
7. Millest sõltub mehaanilise töö suurus?
8. Jõu tähis on
A
m
s
F
g
9. Jõu ühik on
1 kg
1 s
1 N
1 m
1 J
10. Mehaanilise töö tähis on
m
A
F
s
g
11. Teepikkus(mõiste)
12. Teepikkuse tähis on
m
F
A
s
13. Mehaanilise töö ühik on
1 meeter
1 kilogramm
1 sekund
1 džaul
14. Mehaamilise töö arvutamise valem on
A= m*g
A= F*s
A= F/A
A=F*a
15. Kehale mõjuva raskusjõu arvutamise valem
A= m*g
A= F*s
F=m*g
F=m/a
A= F/A
A=F*a
16. ............ energia, mida omavad liikuvad kehad.
17. .......... - energia, mida omavad vastastikmõjus olevad kehad,
18. ........... - füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikutamiseks vajavat jõudu.
Võimsus
Mehaaniline töö
Jõud
Teepikkus
Kiirus
Aeg
19. ......... - füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha poolt läbitud vahemaad.
Võimsus
Mehaaniline jõud
Jõud
Teepikkus
Kiirus
Aeg
20. .......... - füüsikaline suurus, mis iseloomustab läbitud teepikkust ajaühikus
Võimsus
Mehaaniline töö
Jõud
Teepikkus
Kiirus
Aeg
21. ........ - füüsikaline suurus, mis iseloomustab sündmuse kestvust.
Võimsus
Mehaaniline töö
Jõud
Teepikkus
Kiirus
Aeg
22. ........ - füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele.
Võimsus
Mehaaniline töö
Jõud
Teepikkus
Kiirus
Aeg
23. Too näiteid kehadest, mis omavad kineetilist energiat.
24. Too näiteid kehadest, mis omavad potentsiaalset energiat.
25. ........... - füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit.
26. ...... - mõõteriist temperatuuri mõõtmiseks.
27. Kirjuta lühidalt. Kapi nihutamiseks tehti tööd 200 J.
28. Kirjuta lühidalt. Keha poolt läbitud vahemaa on 100 m.
29. Kirjuta lühidalt. Kehale mõjuv raskusjõud on 250 N.
30. Kirjuta lausega. A = 20 J.
31. Kirjuta lausega. F=100N.
32. Kirjuta lausega. s=200 m.
33. Energia ühik on
1 m
1 s
1 W
1 Pa
1 kcal
34. Kineetilise energia ühik on
1 m
1 s
1 W
1 Pa
1 kcal
35.Potentsiaalse energia ühik on
1 m
1 s
1 W
1 Pa
1 kcal
35. Too näiteid töö tegemisest igapäevaeust ( 5 näidet)
36.Kuidas saab kindlaks teha keha poolt tehtud töö suurust?
37. Millest sõltub kineetilise energia suurus?
38. Millest sõltub potentsiaalse energia suurus?
39. Kas õppimine on füüsika seisukohast töö? Põhjenda vastust.
40. Kas koolikoti käes hodmine on töö? Põhjenda vastust füüsika seisukohast.
41. Miks on jõu tähis suur F?
42. Miks on töö tähis suur A?
43. Kasutatud allikad: